Teie ostukorv on tühi.
Valge peakapsas "Jubilee" F1
Brassica oleracea var. capitata L.
1.83€
Maksudeta: 1.50€
Maksudeta: 1.50€
Valge peakapsas ''Jubilee'' F1.
Hiline saagikas sort, tihedad, suured ja kõvad pead. Tõusmetest saagini kuni 149 päeva, sobib hapendamiseks sügisel ja talvel ja säilituseks.
1,0 g = 250-300 seemet.
Hiline saagikas sort, tihedad, suured ja kõvad pead. Tõusmetest saagini kuni 149 päeva, sobib hapendamiseks sügisel ja talvel ja säilituseks.
1,0 g = 250-300 seemet.
* Valge peakapsas on - kaheaastane taim, mida kasvatatakse üheaastasena, lillkapsas näit. on- üheaastane taim.
Kasvutingimused: avamaal, kile all.
Seemned: valgel peakapsal - 250-350 tk 1-grammis, lillkapsal - 300-400 tk 1gr-s.
Külv: 40-50 päeva enne väljaistutamist. Varajasemaks saagi saamiseks külvatakse seemned köetavasse klaaskasvuhoonesse või kilekasvuhoonesse 1-2 sm sügavusele. Taimede ettekasvatamisel kassetis külvatakse igasse pesasse üks seeme. Kasutades pikeerimist külvatakse 1,5-2 g seemet 1m2-le. Peale külvi kastetakse. Esimeste tõusmete ilmumiseni võib külvid katta kilega.
Idandamine: optimaalne temperatuur idanemiseks on +18..+20°C. Tõusmed ilmuvad 3-5 päevaga. Peale esimeste tõusmete ilmumist võetakse kile ära. Peale poolte - 50% tõusmete ilmumist alandatakse temperatuuri +12..+15°c-ni.
Taimede ettekasvatamine: pikeeritakse väljaarenenud idulehtede või esimese pärislehe faasis (pikeerimisega kasvatamisel). Vajadusel tehakse 1-2 pealtväetamist kompleksväetisega, 10-14 päeva enne väljaistutamist alustatakse taimede karastamisega: suurendatakse tuulutamist ja vähendatakse kastmist, alandatakse temperatuuri.
Väljaistutus: taimed istutatakse välja 35-40 päeva vanustena, kesk-regioonides on väljaistutus varasel valgel peakapsal ja lillkapsal - alates 25 aprillist kuni 5 maini.Kevadisel mullaharimisel antakse väetist arvestusega: 2-2,5 kg N, 0,75-0,8 kg P205, 2,5-3,0 kg K2O-100 M2-le (lillkapsas vajab vähem lämmastikku ja rohkem kaaliumi. Lillkapsa istutamisel lisatakse boori ja molübdeeni. Tuleks hoiduda kloori sisaldavate väetiste kasutamisest. Istutusskeem varasel peakapsal 70x40-50 sm (olenevalt sordist). Enne istutamist kastetakse istutusauku tugevalt.
Muld: hea drenaažiga, viljakas, savikas (lillkapsa jaoks kindlasti kõdusõnnikurikas, omastatavate toiteaineterikas) pH 6-7, niiskust imav, sügavalt haritud.
Temperatuur: kapsas on külmataluv taim, hästi karastatud taim talub peale väljaistutamist lühiajalist külma -2..-5°C. Vegetatsiooniperioodil on optimaalne temperatuur +15..+18°C.
Kastmine: muld hoitakse niiskena. Madala õhu ja mullaniiskuse korral arenevad taimed aeglaselt, moodustavad vähe lehti ja väikeseid päid. Optimaalne mulla niiskus 75-80%, õhuniiskus 85-90%. Vajadusel kastetakse 6-8 päeva tagant. Vegetatsiooniperioodi lõpus pole kastmine soovitav, et ära hoida peade lõhenemist.
Toitumine: et saada suuri saake antakse peale väljaistutamist 2-3 korda pealtväetist. Esimene pealtväetamine tehakse lämmastikväetisega, ülejäänud-kompleksväetisega.
Valmimine: varased sordid ja hübriidid on koristusküpsed 50-60 päeva peale taimede väljaistutamist.
Kasulik kapsas.
Kapsas on asendamatute aminohapete ammendamatu allikas, mis on vajalikud vereloomeks, kasvuks ja kudede taastamiseks, neerude, neerupealsete, kilpnäärme tegevuse stimuleerimiseks, aga samuti võõrvalkude lahustamiseks ja organismist välja viimiseks. Kapsas on kuulus U ja K vitamiini poolest, U vitamiin on võimeline ravima mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõbe, seedimise loidust, aktiviseerib maksa funktsioone, aga K vitamiin on vajalik normaalseks ainevahetuseks, haavade paranemiseks, vere hüübimiseks, luude moodustumiseks ja terveteks hammasteks, aitab kaasa maksa tööle.
Kapsa eriline väärtus on tema C vitamiini sisaldus. See vitamiin võib olla kapsas samas kontsentratsioonis 7 – 8 kuud.
Kapsas puudub peaaegu täielikult tärklis ja temas on vähe sahharoosi, seepärast on ta kasulik diabeetikutele.
